Mis on varjumiskoht ja millal on selle rajamine vajalik ning põhjendatud?

Mis on varjumiskoht?

Varjumiskoht on olemasolev hoone osa – enamasti kelder või akendeta ruum –, mida saab kohandada inimeste ajutiseks varjumiseks kriisiolukorras. Varjumiskoht ei ole varjend ning ei pruugi vastata varjenditele kehtestatud rangetele nõuetele, kuid see võib pakkuda olulist kaitset lenduvate esemete, rusude ja muude vahetute ohtude eest.

Varjumiskoha eesmärk on kiire ja praktiline lahendus olukordades, kus täiemahulise varjendi rajamine ei ole võimalik, nõutav või mõistlik.

Millal on varjumiskoht sobiv lahendus?

Varjumiskoht võib olla sobiv juhul, kui:

• hoonele ei ole varjendi rajamine kohustuslik;

• olemasoleva hoone puhul, kuhu ei ole varjendi rajamine võimalik või ei ole see mõistlik;

Oluline on mõista, et varjumiskoht ei asenda varjendit olukordades, kus on nõutud kõrgeim kaitsetase. Kuid alati on võimalik varjendite nõudeid ja tehnilisi lahendusi rakendada ka varjumiskoha rajamisel. Sedasi saame ruumid, mis pakuvad vajadusel olulist turvatunnet. Varjendite kohta rohkem infot varjendid lehel.

Kuhu sobiv ruum hoones rajada?

Päästeamet soovitab varjumiskohtadena eelkõige:

• keldreid, mis asuvad maapinnast allpool;

• ruume, millel on kandvad ja tugevad seinad;

• alasid, kus on võimalik piirata avasid ja parandada õhutihedust.

Kui hoones kelder puudub, võib teatud juhtudel kaaluda varjumiskoha rajamist ka hoone esimesele korrusele, eeldusel et ruumi asukoht ja konstruktsioon seda võimaldavad. Päästeameti soovitused ruumide kohandamiseks leiad siit.

Millised tööd on varjumiskoha kujundamisel vajalikud?

Varjumiskoha rajamine ei tähenda alati ulatuslikku ehitust, kuid tavaliselt hõlmab see järgmisi samme:

• ruumi puhastamine ja vajadusel konstruktsioonide toestamine;

• õhutiheduse parandamine;

• avade (aknad, läbiviigud) kindlustamine või sulgemise võimaluste loomine;

• elektri- ja valgustuslahenduste tagamine;

• varjumiskohale sobiva varustuse paigaldamine.

Kõik tööd sõltuvad ruumi seisukorrast ja hoone eripärast – ühte universaalset lahendust ei ole.

Meie roll varjumiskoha rajamisel

Varjumiskohtade puhul aitame eelkõige otsustamisel ja praktilisel kohandamisel, mitte ainult ehitamisel:

• hindame olemasolevaid ruume vastavalt Päästeameti juhistele;

• teostame kokkulepitud tööd ning anname juhised varjumiskoha ohutuks kasutamiseks.

Eesmärk on reaalselt toimiv lahendus, mitte näiline turvatunne. Täpne ülevaade teenustest vaata Teenuste lehel.

Kellele varjumiskoht sobib?

Varjumiskoht võib olla asjakohane:

• korteriühistutele ja korterelamutele;

• koolidele, lasteaedadele ja teistele avalikele hoonetele;

• väiksematele ettevõtetele ja eramajadele.

Iga hoone puhul tuleb hinnata eraldi, kas varjumiskoht on piisav või tuleks kaaluda varjendi rajamist.

Riiklik toetus varjumiskohtade kohandamiseks (alates 2026)

Alates 2026. aastast saavad korteriühistud taotleda riiklikku toetust varjumiskohtade rajamiseks ja kohandamiseks.

Toetus on mõeldud:

• vähemalt kolme korteriga korterelamutele;

• hoonetele, mille suletud netopind on vähemalt 1200 m²;

• kus vähemalt 80% korteriomanditest kuulub eraisikutele.

Toetuse abil saab kohandada olemasolevaid ruume (nt keldreid), sealhulgas:

• ruumide tugevdamiseks;

• uste ja akende kindlustamiseks;

• ventilatsiooni- ja elektrilahenduste rajamiseks;

• ligipääsude ja varuväljapääsude loomiseks;

• tualeti paigaldamiseks.

Toetuse maksimaalne suurus on 35 000 eurot korteriühistu kohta.
Täpsemad tingimused avaldatakse Riigiteataja kaudu.

Kuidas edasi?

Kui soovid teada, kas sinu hoones on võimalik rajada toimiv varjumiskoht või kas tuleks kaaluda varjendit, on mõistlik alustada esmase hinnanguga.

👉 Võta meiega ühendust hinnapakkumise saamiseks.